Vaid see, vaid see on...

Teadmine, et ta mind seal kuskil ootab, annab argipäevas jõudu. Ma ei tea, millega see argipäev niiviisi lõpeb. Ehk lõpeb vähemalt heaga.

Ma olin unustanud kogu seksuaalsuse ja naiselikkuse endas. Tema toob need välja. Igas mõttes.
Ja see on tõsi, et naised on minu vanuses oma seksuaalsuse tipul. Ilma temata ei oleks ma seda vist teada saanud.

Ma tahaksin ainult, et saaksin rohkem tunda tema naha lõhna, sasida tema juukseid ja puudutada tema huuli. Ja suudelda, suudelda nii palju nagu ei kunagi varem oma elus... Ja lesida hommikuses päikesepaistes koos temaga diivanil. Ja olla.

Kuidas elaks oma elu küll nii, et kogu aeg oleks hea?

Nagu heas ameerika filmis...

...oli minu käik selle teise juurde.
Käigule eeles ontlik õhtu, kus kirest andsid aimu vaid ajuti laua all kokku puutuvad jalad.
Aga päris kohtumisel algas seljast heidetud riiete rida juba ukse juurest. Ja need mõned tunnid tema voodis olid nauditavad. Igas mõttes.
Meie kohtumisest ei ole palju möödas, kuid mu keha igatseb tema järgi nii, et väikseimgi mõttevirve temale toob mõnusa kipituse nahale ning liblikad kõhtu. Tema põskede karedus püsib mu näol nagunii.

Mis teeb naise ilusaks?

Õige vastus - armastus.
Ja hea seks.

Ta igatseb!

Olin sellele teisele maininud, et ehk võtan kätte ja lähen nädalavahetusel tema kodulinna. Ta ei teadnud oma plaane ja ma otsustasin jätta minemata. Ja nüüd ta helistas, et kus ma olen... et ma võiksin ikka minna, sest ta tahaks mind jälle näha.
Sellised telefonikõned ja ausad väljaütlemised panevad meeled magusalt värelema...

Millal mees armastab naist?

Uhh, üks teine naine on kirja pannud paar terminit:

Millal ära tunda, et mees on armunud? Siis, kui ta hommikul ärgates enda kõrval olevat naist endiselt pikalt ja kirglikult suudelda soovib, hoolimata sellest, et eelmisel õhtul sai sellesama naisega pikalt ja rajult pidu pandud koos hulga alkoholi, sigarettide ning küüslauguvõileibadega.

Millal ära tunda, et mees armastab naist? Kui ta sedasama (vt eepool) mainitud naist ka peale 10-aastast marulist kooselu hommikuti endiselt suudelda soovib.

Sellest tuleb teha omad järeldused, kui oma mees üle kümneaastast kooselu seda ei soovi. Küll aga on seda üle kümne aasta soovinud üks lähedalseisev isik ja ma pean tunnistama, et andsin mõne nädala eest ahvatlusele alla. Kogemus oli seda väärt. Ilmselt kartsin ma kõik see aeg teda tõrjudes, et ta võib mulle ka füüsiliselt meeldida. Muus osas on klapp kogu aeg olemas olnud.

Ei teagi mis nüüd edasi. Aga ilmselt ei jäänud see kord viimaseks. Sest tõesti, nii hea oli.

Üheöösuhted?

Delfis on avaldatud artikkel üheöösuhetest. Seal kirjutatakse, et peaaegu kõik naised peavad oma üheöösuhteid mõttetuks ja kahetsevad neid, kuna ei leidnud juhututtavaga voodisse minnes seksuaalset rahuldust. Selle asemel tabab naisi hommikul kahetsus ja hirm.

Aga kui paljudel on olnud vastupidi? Et üheöösuhtena planeeritud suhe osutub nii heaks, et seda ainult ühe öö suhteks jätta oleks raiskamine?

Miks?

Ei oleks iial arvanud, et seda blogi pidama hakkan.
Aga nii palju on minu sees, mida on vaja välja kirjutada.
Sest paljusid asju rääkida ei julge. Ja ei taha. Ja ei saa. Sest minu loomuses pole teistele haiget teha. Ise... olen haiget saanud küll. Sest olen end kümme aastat peitnud. Varjanud. Salanud.
Aga see kevad on mulle meelde tuletanud, et ma olen siiski naine.
Koos kõigi oma hellusevajaduste ja ilus-olemise ihalusega.