Vaid see, vaid see on...

Teadmine, et ta mind seal kuskil ootab, annab argipäevas jõudu. Ma ei tea, millega see argipäev niiviisi lõpeb. Ehk lõpeb vähemalt heaga.

Ma olin unustanud kogu seksuaalsuse ja naiselikkuse endas. Tema toob need välja. Igas mõttes.
Ja see on tõsi, et naised on minu vanuses oma seksuaalsuse tipul. Ilma temata ei oleks ma seda vist teada saanud.

Ma tahaksin ainult, et saaksin rohkem tunda tema naha lõhna, sasida tema juukseid ja puudutada tema huuli. Ja suudelda, suudelda nii palju nagu ei kunagi varem oma elus... Ja lesida hommikuses päikesepaistes koos temaga diivanil. Ja olla.

Kuidas elaks oma elu küll nii, et kogu aeg oleks hea?